EST ENG

Mis on riigieelarve?

Riigieelarve on riigi keskvalitsuse eelarve, mis näitab riigieelarve tuluallikaid ning ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei kulude jaotusi.

Riigieelarve alused

Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus ja riigieelarve seadus. Tulude ja kulude kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad, mis omakorda koondavad mitmesuguseid valdkondlikke arengukavasid. Riigieelarve eelnõu koostamist juhib Rahandusministeerium ning selle kinnitab Riigikogu, peale mida muutub see seaduseks.

Eelarve on valitsuse nägemus eelarveaastal laekuvatest tuludest ja kuludest, mis ei pruugi täpselt sellisena realiseeruda. Kui eelarveaasta jooksul laekub planeeritust vähem tulusid, siis tuleb kas muuta kulusid või siis leida täiendavaid tuluallikaid. Kui tulusid laekub rohkem, siis saab selle jätta reservi või siis teha lisaeelarve.

Riigieelarve jaotus sõltub sellest, milliseid kulusid ministeerium liigitab milliste valdkondade alla. Seejuures võivad ministeeriumid oma valdkonnas tõsta kulusid ümber nii valitsemisala asutuste vahel kui ka majandusliku sisu järgi.

Miks on riigieelarve 2013 oluliselt suurem kui riigieelarve 2012?

Erinevad metoodikad annavad tulemuseks täiesti erineva eelarve jaotuse. Riigieelarve 2012 ja riigieelarve 2013 näitavad kujukalt, millised on numbrilised erisused, kui arvestuse alused on erinevad.

Selleks, et riigi rahanduse kajastamist ühtlustada ja lihtsustada, hakati 2013. aastast riigieelarves kajastama kõiki maksutulusid, ka neid, mida riigieelarve raames ei kasutada. Riigieelarvesse lisandusid nii tulude kui ka kulude poolele nn edasiantavad maksud, milleks on tulumaksu kohalike omavalitsuste osa, töötuskindlustusmakse, kogumispensionimaksed ning maamaks. Nii kasvas eelarve maht umbes 1 miljardi euro võrra.

Mis on Eesti valitsussektori eelarve?

See eelarve annab pildi kogu valitsussektori tuludest ja kuludest tervikuna.

Lisaks riigi keskvalitsusele kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, sotsiaalkindlustusfondid (Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa) ning mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid, näiteks ülikoolid ja haiglad, samuti mõned mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Eesti valitsussektori eelarve kirjeldab riigi erinevatele institutsioonidele laekuvaid tulusid ning nende poolt tehtud kulutusi kokku valdkondade kaupa. Tänu sellele on võimalik hinnata, kui palju raha kulutab riik tervikuna teenuste osutamiseks erinevates valdkondades ning võrrelda seda ka teiste riikidega. Muuhulgas on siin esitatud tulude poolel Eestile laekuv välisabi ning kulude poolel välisabi kasutamine. Samuti on kajastatud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksude ning EL institutsioonidele (s.h ESM-le) ülekantavad summad.

Eesti valitsussektori eelarve lähtub Statistikaametis kogutud infost eelarve tegeliku täitmise kohta möödunud aastal ning rahandusministeeriumi tehtavast majandusprognoosist käesoleva aasta kohta.

Miks on Eesti valitsussektori eelarve ehk kogu riigi tulud väiksemad kui Eesti Riigieelarve?

Riigieelarves sisalduvad ka need vahendid, mida riik ise otseselt ei kasuta vaid ainult vahendab.

Seega on kajastatud kogu raha, mis nö füüsiliselt liigub, isegi kui see on näidatud nii tulude kui kulude poolel (sh edasiantavad maksud, välistoetused jne). See on vajalik selleks, et raamatupidamine oleks korras, saaks täpselt planeerida ja raha kasutust jälgida. Eesti eelarve (ehk valitsemissektori rahandus) on pigem lõpptulemus, kus topeltkanded on välja jäetud. Näiteks erasektorile antud välistoetused ja pensionifondide tulud siin ei sisaldu.

Mis on riigieelarve tasakaal?

Riigieelarve koostatakse kassapõhise arvestusprintsiibi järgi. 2013. aasta riigieelarve puudujääk on 0,5% SKT-st . Puudujääk ehk eelarve defitsiit kaetakse eelmistel aastatel kogutud reservide või laenude abiga.

Milliseid otsuseid riigieelarve suhtes tehakse?

Eelarvestuses järgitakse nn „musta kasti“ põhimõtete, s.t laekuvad tulud ei ole seotud konkreetse kuluartikliga. Mõned tulud on siiski konkreetse sihtmärgiga. Näiteks sotsiaalmaksust läheb 61% pensionidele ning 39% Haigekassasse. 3,5% alkoholiaktsiisist suunatakse kultuuri toetuseks. 96% hasartmängumaksust läheb kultuuri ja spordi toetuseks.

Nii 2012 kui 2013 aastal on ligi kolmveerand kulude kogumahust plaanitud juba võetud kohustuste täitmiseks. Need on fikseeritud kulud või seadusest tulenevad kohustused.

Seega on poliitilised otsused võimalikud vaid väiksema osa suhtes kogu eelarvest. Poliitilised otsused on näiteks maksude tõstmine või langetamine, ühe tegevusvaldkonna kulude lisamine või vähendamine, samuti eelarve puudu- või ülejäägi suuruse planeerimine. 2013. aastal on kogu maksukoormus 32,9% SKTst.

Uuri lisaks

Kuidas valmib riigieelarve
Milline on riigieelarve hetkeseis
Katseta eelarve tulude ja kulude muutmist ka kasulik.ee keskkonnas